Päris humoorikas oli see video. Aga tegelikult, üks ekskavaator asendas kunagi tuhandeid labidamehi. Nüüd chatgtp-ga on sama lugu - juba praegu teeb ta paljusid asju palju palju paremini, kui tavainimene. Ameerikas näiteks juba advokaadi asemel küsitakse nõu hoopis chatgtp-lt ja saadakse positiivseid tulemusi kohtus.
See aasta polnud veel kaua kestnud, kui jaanuaris teatas Rootsi suurim metsaomanike ühing Södra, et kavatseb Baltikumis müüki panna üle 150 000 hektari metsamaid, millest suurem osa asus Lätis. Eestis oli kontsernil 18 000 hektarit metsamaad, mille raamatupidamislik väärtus oli Äripäeva andmetel 44 miljonit eurot ja millega Rootsi kontsern mahtus Eesti suurimate metsaomanike esikümnesse.
Södra soov oli kogu oma metsaportfell müüa tervikuna, mistõttu metsameeste seas käis elav arutelu, kes võiks olla ostupoolel.
Eestis olev 18 000 ha pole just ülemäära suur kogus, kuid Läti 135 000 ha metsa müük on seal turgu muutev tehing.
Esmaspäeval saabus selgus. IKEA suurima jaemüüja Ingka Grupi investeerimisüksus Ingka Investment teatas, et sõlmis kokkuleppe omandada Södralt Eestis ligikaudu 18 000 ja Lätis ligikaudu 135 000 hektarit maad, millest 89 protsenti on mets. Tehing jõustub pärast järelevalveasutuste heakskiitu.
Eestis majandab Ingka Investmentsi metsadega Ingka Investments Estonia OÜ, mis on vaikselt olnud pidevalt ostupoolel. Ettevõte ostis eelmisel majandusaastal metsaettevõtted Karusambla OÜ ja Estonian Sustainable Forestry OÜ, kus tehingu maksumus ületas kokku 50 miljonit eurot. Praeguse seisuga on Ingka Investmentsil Eestis 31 000 hektarit maad ja 2025. majandusaastal oli Ingka Investments Estonia käive 8,5 miljonit eurot.
Postimehega rääkinud metsanduseksperdid tõdesid, et tegemist on positiivse signaaliga, mis näitab, et välismaine kapital ainult ei lahku Eestist, vaid siia ka jätkuvalt investeeritakse.
JYSK investeerib kümneid miljoneid
Septembri alguses teatas Taani üks suuremaid pereettevõtteid Lars Larsen Group, mille nimekamaid kaubamärke on JYSK, et plaanib lähiaastatel investeerida Baltimaade metsandusse ligikaudu 68 miljonit eurot.
rehvi punnitamine sõltub rehvist.pidin olude sunnil katsetama hiinakaid.kõik 4 hakkasid punnitama mitte külgedelt,vaid rehvi nn. tööpinnalt.rehvi mustrit oli alles 4-7 mm.ei ainsamatki auku,ega sõitmist kruusateedel.ainult maantee sõit
to: Tere18181- ma ei tea, kuidas sa chatgpt käest küsisid, kuid minul on vastus teine.
Küsisin- Tere, millisest kohast mõõta rehvi mustri jääki?
Vastus on-
Rehvi mustri jääki (ehk mustrisügavust) tuleks mõõta rehvi keskmisest sõidujäljest — täpsemalt:
Mõõda keskmiselt sõidurajalt, mitte servast.
Rehvi kulumine ei ole alati ühtlane — servad võivad kuluda kiiremini või aeglasemalt.
Õige koht on rehvi keskosa põhikanalis, sest just seal toimub põhiline kontakt teepinnaga.
Mõõda mitmest kohast:
Vähemalt kolmest erinevast kohast üle rehvi ümbermõõdu (nt ülaosas, külgedel, allosas).
Kui mustrisügavus erineb oluliselt eri kohtades, tuleks võtta väikseim tulemus — see näitab tegelikku seisukorda.
21a artikkel https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95246695/kui-lumeolud-teev
ad-muret-tasub-proovida-eestis-taastatud-soodsaid-ent-kvalit
eetseid-rehve
Taastamine ise on imelihtne: rehve on vaja vaid piisavalt saunatada, lihvida-liimida, küpsetada ja juuksuri juurde viia. Nii selgub kummilõhnast tulvil tsehhis, kus kuus meest rehvide vanale sisule uut ilmet annavad.
Wolf Tyresi rehve hakati Vokas taastama mitme aasta eest ja toodang läks Venemaale, kuni seal turg ära kukkus. Alates kevadest toimetab Vokas uus omanik, OÜ Kummar Rehvid.
“Oleme Eestis ja lähiriikides ainsad, kes sõiduautode ja pakibusside väikerehve taastavad. Veokirehve taastatakse Eestis teadaolevalt veel kolmes-neljas töökojas,” tutvustab juhataja Andres Meesak.
Roheline tehas
Rehvikuhjad on kui mäed. Need tuuakse Hollandist, sest Meesaku sõnutsi pole kvaliteetset toorainet ehk eelkontrollitud vanu rehve praegu Eestist võimalik saada.
Taastamisele minev kannab eranditult tuntud brändide kirjasid: Michelin, GoodYear, Continental, Hankook, ka BF Goodrich, Pirelli, Dunlop.
“Välistame kõik Hiinas toodetud rehvid, nende karkassid on taastamiseks liiga pehmed ja võivad pärast taastamist nõrga karkassi tõttu sõna otseses mõttes ära laguneda. Neile ei saa me anda garantiid,” selgitab Meesak. Wolfi rehvide garantii on kolm aastat.
Lähiajal soovib Kummar Rehvide meeskond käivitada taastatavate rehvide hankimise Eestist. Iseasi, kas õnnestub leida rehvikogujat, kes suudaks ja tahaks kogutule ka eelkontrolli teha. Tagada, et Vokale jõudev kannataks taastamist, oleks aukude, lõhede ja muude vigastusteta.
“Kui õnnestuks vastuvõetava hinnaga saada Eestist kogutud rehve, oleks astutud sammuke rohelise mõtlemise ja taaskasutuse poole,” mainib Meesak. Täpsustab, et taaskasutus käib tehases praegugi, sest rehvidelt maha lihvitava mustri kumm läheb töötluse järel taastatavate rehvide peale tagasi.
Nõukogude ajal nimetati taastamist protekteerimiseks ehk prottimiseks ja taastatud rehve prottideks. Nende maine polnud kõikuva kvaliteedi tõttu teab mis kõrge.
Vokas rehvi taastamine tähendab kontrolli kontrolli otsa. Töö kvaliteeti kinnitab ka eurosertifikaat. Kõigepealt aga saunatatakse Hollandist toodu ära ehk lastakse soojas ruumis kuivada. Siis puhastatakse.
Edasi käivad rehvid läbi nii silmitsi ehk visuaalkontrollist kui ka ultraheliga uurimisest, et karkassi korrasolekus veenduda. Karkass on kummi sees olev vägev traatide posu, mis rehvi koos hoiab.Siis läheb rehv lihvimisele – kulunud kummikiht hööveldatakse maha. Seejärel tulevad mängu toorkummi ribad, mis rehvi karkassile liimitakse ja sel kombel rehvile taas vajalik suurus antakse. Ka küljed saavad toorkummikihi. Puhas käsitöö!Järgneva etapi juures peatub juhataja Meesak pikemalt, et selgitada, kui oluline on taastatavate rehvide tasakaalustamine. Just võimalikku tasakaalu puudumist heitvat kritiseerijad taastatud rehvidele alatihti ette.
Meie kõrval sätib operaator Sergiu Cojucari rehvi pöörlevale pingile, kontrollib tasakaalu, lisab vastavalt masina õpetusele kummi. Lõpetab toimingu rahuloleva naeratusega siis, kui tablool on kirjas sulaselge null ehk tasakaal. Järgneb rehvide “küpsetamine”. Tehase hooldusjuht Aleksandr Rutshko tõstab rehvid suurtesse kateldesse kuuma õhu kätte, kus toimub vulkaniseerimine. Sisuliselt toorkummi rehvi põhja külge kuumutamine, rehvile protektori kandmine.
Ahjudes on kuuma 150 kraadi, aega kulub igale rehvile pool tundi. Rutshko askeldab auravate katelde-ahjude juures tõelise küpsetuskunstnikuna.
Lõpetuseks läheb rehv “juuksuri” juurde. Eemaldatakse protekteerimisel tekkinud peened kummiribad, ja taas kontroll. Mõni rehv rändab ka teise või kolmanda sordi hulka, tegijal juhtub.
Korraga on surisevas-vurisevas tehaseruumis saanud Michelini, GoodYeari või Continentali rehvidest Wolf Tyres. Aga iga taastatud rehv saab esialgse kaubamärgi järgi märgistatud, nii et kaht Wolfi ostes saad kindlasti kaks sama firma rehvi põhjal toodet.
Nagu kirjas, siis hiinakaid väldivad. Kindlasti kvaliteedikõikumisi on, aga näiteks kui ma enda autol tehaserehvid siledaks sõidan ja muus osas on nad korralikud, siis miks mitte uus muster peale lasta ja kindlasti kannatab veel mõnda aega sõita. Praegu on nii, et suvekad veavad välja kaks suve ja tüki kolmandatki, aga kolmanda suve keskel tahaks tegelikult juba uusi, kuid venitab siiski veel varasügiseni ära ja sel juhul võiks täie rahuga peale teist suve ära prottida, sest rehv iseenesest täiesti korralik.
Punnitamine ja muud jamad tekivad siiski teatud põhjustel (enamasti juhi tõttu)- ülekoormus, mööda äärekive või löökauke kolamine jne.
Marek Kisel, kust Wolfi täna osta saab? Oli tore rehv ja päris maasturi või kaubiku alla oleks väga hea olnud. Aga praegu on ju ainult laojääke näha:(
Protirehvi üks häda autot tunnetada mõistva inimese jaoks on ja jääb olema põhjade erinevus. Sellest juba ka kirjutati. Ostes jooksu protirehve, siis väga suure tõenäosusega ei satu neli ühetaolist karkassi, vaid need on erinevad. On üsna ebameeldiv, kui sama rehvirõhu juures auto vajub järsul pöördel läbi ühele poole rohkem, kui teisele poole pöörates. Mul kulus mitu kuud enne, kui aru sain auto ebamugava käitumise põhjustest. Ei uskunud vanade peerude juttu... Seekord sai 0,3 bar rõhuvahega pehmemat karkassi kompenseerida. Olid Eesti tootja protirehvid, mille pidamisele libedal ei saanud midagi ette heita. Odavad olid ka. Aga sellega head omadused ka lõppesid. Nagu ka veljeserv raskeima rehvi tasakaalustamiseks:(
Ma siiski ei saa aru inimestest, kes mõneprotsendise hinnasäästu tõttu eelistavad kergele sõiduautole KST kus ja kuidas kasutatud põhjadele pealekeedetud kulumiskihiga rehve eelmainitud odavtootjate uutele. Kaubikud ja rasked maasturid on iseasi - need rehvid ON kallid ja sõiduomadused tavaseades ebameeldivad. Seal protirehvi puudused niimoodi ei karju.
Jäärajal ei juhtu kihi minemalendamisel suurt midagi peale ringi katkestamise. Ka muhu üleslöömine sööb vaid ringiaega. Maanteel võib säärane "ostetud omadus" aga kogenematul juhil põhjustada ränga õnnetuse. Ning ega kogenud juhilgi lõbusaks lähe...
Väidetavalt teevad Malatesta ja King Mailer oma protid eranditult teada ajalooga põhjadele, mida pole üle viie aasta kasutatud. Väita võib kõike. Mul on lähedases tutvusringkonnas üks erivarustuses alakaaluline kaubik, mille King Maileri jooksust ükski ei jõudnud ärakulumiseni. Üks lõhkes üsna uuena maanteekiirusel, kaks lõid munad üles ja viimasel hakkas pealekeedetud kulumiskiht kolmandal aastal lahti kooruma, varurattakanduril. Olid odavad ja hea pidamisega sulal ajal. Lärmasid meeletult. -20 juures olid kõvad ja libedad, kut salvo kelgud. Kulusid vähe (üllatus-üllatus, eksole): 30 kkm juures oli veel pool mustrit alles teisel suvel. Praegu on all Sava ja talveks pidada tulema Hankookid.
Jään siiski oma seisukoha juurde: nimeka firma rehvidel on stabiilsemad omadused ja väiksem müra võrreldava mustrijoonise ja kulumisastme juures. Siiski igal valmistajal on omad eelistused tootearenduses ja see on ka selgelt auto all tunda. Continental on ühtlaselt mugav ja etteaimatav (mõne jaoks vedel), Pirelli täpne ja järsk (ikkagi sportrehv:), aga käestminekul asjatundmatul raskesti püütav. Nokian on pehme ja kulub kiiresti, kuid igati ohutu. Michelin on jäik, kuid mitte eriti täpne. GoodYear on viimastel aastatel oma näo kaotanud, aga pole ka halb valik. Natuke kallis ainult.... Odavtootjatel on nimekate eelmise põlve mudelid, mis töötavad ka tavaliikluses hästi. Eriti, kui nende puudustega arvestada:) Ei raatsinud minagi oma auto alla Contit osta, ostsin Sava Eskimo lamellid. On veidi vedelad ja huilgavad V-mustri tõttu teatud karedusega pinnal kuuldavalt. Aga olid linnamaasturimõõdus täpselt poole odavamad, kui Continentalid:) Protti isegi ei kaalunud. 16 kkm läbisõitu kahe talve jooksul on viinud mustrist magusaimad 2 mm ja eesolev jääbki viimaseks.
Olgu nüüdisajale kohaselt ära öeldud ka õrnapõrnaliste mustvalgekeste rahustamiseks: ülalolev pole mingil juhul ainuõige teadmine, vaid ainult minu arvamus seniste kogemuste ja teadmiste pealt. Ka teistsugused arvamused on võimalikud:)
"Kui tehakse jõupingutusi rahu saavutamiseks ja selle tingimuseks on sellise kohtumise toimumine, siis on kõige loogilisem, et sellist kohtumist tuleks igal võimalikul viisil vahendada. Kuidas on kavandatud kohtumist võimalik pidada, kui üks osalejatest ei pääse kohale?" rääkis Bulgaaria välisminister Georg Georgiev.
Selleks see indikaator sinna sisse tehaksegi et näidata kulumise piiri kättejõudmist, st kui nüüd mõõdad nö rehvi põhjani, siis ongi see 3mm või misiganes määratud jääk saavutatud.
hiinakate osas peaks seisukoht olema ühene --> põhimõtteliselt ei tohi osta mittemingisuguseid ! Kui ostate siis toetate ksipingi reziimi. Parem eelistage alati koreakaid - Maxxis, Nexen ja kvaliteedilt kõrgemat Hankook -i siis ei pea pettuma ja uni ka rahulikum kuna ei toeta meie riigile kahjulikke jõude.
Kui jaksate auto osta siis jaksate ka korralikud rehvid alla osta. Ise te ju ei taha mööda tänavat pastlatega käija, miks peaks teie auto siis saasta kaasabil kilomeetreid mõõtma ?
Kust kohast mõõta kasutatud rehvi mustri sügavust/jääki? Kas indikaatorilt või mustri põhjast?
ChatGPT kirjutab et "Mõõdetakse indikaatorite kohal või nende juures olevast märgistusest, mitte mustri põhjast."
Kui otsida internetist kasutatud rehve ja kontrollida, et pole petta saanud, siis õige mõõtmine on oluline.
Järgmisena kirjutab ta pika kommentaari taimeri kohta ja tahab, et keegi talle selle kasutamise ära seletaks.
See on vist jälle seesama unistaja, kes siin aegajalt oma soovunelmaid kirjeldamas käib.
Foorumis ei tohi öelda, et ostsid odava asja ja oled sellega rahul, sest foorumis peab kiitma kalleid asju ega tohi näidata end vaesena.
Aga vaene peabki rahul olema, kuna ei tal ei ole võimalik osta kallist asja. Kalli asja ostjad aga süüdistavad vaeseid, et need kipuvad maanteedel tapma neid, kes kalli asjaga sõidavad, sest kalli asjaga jääd õigel ajal seisma, odava asjaga aga sõidad kalli asja omanikule sisse. Kalli asja ostja saab sinust libedal maanteel mööda tuisata ja sõimata sind uimerdavaks luuseriks, kes segab rikkaid elamast.
Ma ei tea kuidas teised foorumlased kunagi sõitsid, aga mina lasin 90ndatel ringi 3mm soomest toodud naeltega, milles polnud ühtegi naela sees. Aga nimeks oli neil nokia ja sellest piisas. Pingponglinglong jne oli siis veel täiesti tundmatu maailm.
Palju me tookord ikka neid testivõitjaid nägime või katsuda saime ja õigupoolest polnud siis isegi võimalik mingitest testidest kuskilt lugeda, niiet sõitsimegi kui pimedusega löödud arengumaalased.
Vähemalt mina olen sellest ajast kaasa võtnud teadmised ja arusaamised, et ikkagi juht on see, kes paraadi juhib ning auto endale kuuletuma paneb.
Huvitav arusaamine.et protid on neile, kes auto käitumiseset aru ei saa.Mõned korrad ikka jäärada sõidetud ja vahest ka normaalseid kohti saadud.Loomulikult uus tipprehv ületab näiteks Wolfi aga ei ütleks, et mäekõrguselt .Rääkides tavaliikluses olulisest on Wolf etteennustatav pidamise piiril ja üldiselt rahuliku käitumisega.Arvamus siis inimeselt, kes" auto käitumisest", mitte midagi ei jaga aga kirjutab siia oma nimega.
Ilma pole tõesti mõtet kütta ja raha tuulde loopida. Ma ei tea, kui kaua läheks aega ploki soojaks saamiseks aga poolest tunnist ehk piisab. Polegi vaja ju kuumaks saada vaid lihtsalt soojaks enne mootori käivitamist. Edasi soojendab juba mootor ise. Isegi leige variant sobiks. Kui õues on plusskraadid siis mitte aga -10 kraadiga juba võiks. Seega tihti poleks vaja kasutada aga kui olemas on siis vajadusel miks mitte kasutada. Ostaksin aga autot ennast ja kindlasti mitte selle pärast ja nagu enne mainisin, siis see ei muuda minu huvi auto vastu ja eraldi paigaldada ei laseks aga kui on olemas ja töötab, siis võiks ka vajadusel kasutada. Kui aga hiljem selguks, et ega sellest piisavalt tolku pole, siis lihtsalt ei kasutaks ja nii lihtne see olekski.
Meie uued soojad talved kindlasti ei vaja seda.Pole mõtet ilma kütta. Sellise küttekeha vajadus tekib nädalate ja kuude kaupa -20 ja külmema kraadi juures.
Esimese elektri-arveni arvad ,et hoiad ööde kaupa pistikus.
Nii palju kui silma on jäänud, on prottide tegemisel siiski üsna põhjalik doonori kvaliteedikontroll. Palju selles on tõtt ja palju tootja nö enesekiitust, ei tea. Nagu juba mainitud, siis vähese läbisõidu jaoks taskukohane kaup, aga samas ka aasia uus rehv üsnagi sama hinnaga. Lisaks turul veel need, mis tuntud brändinime enam ei kanna ja kolinud teise nime all budget kategooriasse, aga muster ja tehnoloogia samad, seega peavad sama hästi kui toonased testides häid tulemusi saanud "firmakad".
Ja eks me ole siin sellest küllalt jahunud, et testivõitjaga sõitmine ei paranda kellegi juhioskusi, vahest ehk lihtsalt silub mõne vea. Niiet kui üsna koba oled, võib testivõitjast isegi kasu olla, kogenud juht saab ka keskmistega hakkama.
Protirehvide eeliseks on ikka mõistlik hinna-kvaliteedi suhe. Ennekõike neile, kes sõidavad vähe ja kelle jaoks sõnapaar "auto käitumine" on arusaamatu. Ning neid on palju...
Kuigi amg63 õigesti ütles, et raskemad protidrehvid on lisanduva kütusekulu tõttu kallimad pidada, siis reaalse auto all reaalses kasutuses on oluliselt enam kütusekulu mõjutavaid asju, kui seda on laboratoorsel täpsusel välja mõõdetav kütusekulu erinevus protirehvi kahjuks. Liigpikk mootori soojendamine, valel käigul sõitmine või lihtsalt mittevajalik möödasõit kulutavad kütust kaugelt enam, kui nädalas 180 km sõitmine 0,8 % kõrgema kütusekuluga. Sest see 0,8 % kõrgem kütusekulu miskise harju keskmise 6,5 l sajale kulutava kasutatud auto puhul tähendab kütusekulu kasvu ... 52 ml sajale. Tähelepanekud oma isa pealt:)
Wolfi rehvid olid selgelt parema pidamisega, kui leivapoe sama näoga hiinakad. Oli võimalus paar aastat tagasi mõlemat prooviks tarbida. Kahju, et nad välja ei vedanud.
Tavaliselt on see elektriline (muidu oleks mainitud eelsoojendus webasto, mitte plokisoojendus). Ei noh okei ja hea asi. Mul endal on lisaks aku laadija funktsioon ka küljes. See on mind päästnud korduvalt, sest aku on varasemalt jooksnud tühjaks vähemalt 1 x aastas, ning siis on õnnestunud autot käivitada ilma käivitusabita. (Aku tühjaks jooksmise põhjused on tänaseks likvideerinud, ükskord numbrtule valgustuse liist lühises, siis BM54 moodul jättis raadio tööle jne). Ma olen isegi õhtul soojenduse taha visanud ja terve öö on siis pistikus. Calix firma mul.
“ vähendab mootori kulumist” - pigem jookseb mootor kokku teistel probleemidel, näiteks saaled, kett jne. Ma ei usu et külmkäivitus nüüd nii palju halb on. Tänapäeval jõuab mõni teine probleem enne mootorit rikkuda kui külmkäivitus. Ehk kui see asi puudub, tasub kaaluda kas investeering tasub ära, parem panna see 500€ uue mootori remondifondi, sest külmkäivitus ei ole ju probleem reeglina.
Deus, mul on ainult üks küsimus. Minu 1,5milj km pikkade laevade näide ja valgusallikas nende vahel stardijoonel. Laevade kiiruste vahe on 5 m/s, seega võime öelda, et klassikaline füüsika peaks justkui kehtima. Nii ju väidetakse, et väikeste kiiruste puhul kehtib klassikaline füüsika. Seega aeg tiksub mõlemas laevas praktiliselt sama kiirusega. Seega ka joonlauad on mõlemal mehel praktiliselt sama pikkusega.
Kuidas on siis võimalik, et mõlemad mehed mõõdavad footoni kiiruseks oma laeva suhtes sama kiiruse?
5 sekundi pärast näeb väljasurnud mootoriga laeva kapten, et footon on tema laeva suhtes liikunud laeva taguotsast laeva ninasse. Seega ta mõõdab kiiruseks 1,5miljkm/5s=300000 km/s.
5 sekundi pärast( kellad käivad praktiliselt samas rütmis) näeb liikuva laeva kapten , et tema laeva suhtes on footon liikunud taguotsast 25 m vähem kui laeva ninasse( mäletate, laeva kiirus oli 5m/s, seega on laev liikunud väljasurnud mootoriga laevast 25 m edasi)
Seega liikuva laeva kapten mõõdab valguse kiiruseks enda laeva suhtes v=(1,5milj km-25m)/5s=299999midagi km/s.
Me näeme, et valguse kiirus ei ole konstant erinevates taustsüsteemides. Üheks taustsüsteemiks on üks laev, teiseks taustsüsteemiks on liikuv laev. Einsteini teooria põhipostulaadiks oli , et valguse kiirus on kõigis taustsüsteemides alati C.
Ja konkreetne küsimus Deusile, kuidas on võimalik, et mõlemad laeva kaptenid mõõdavad tegelikult valguse kiiruseks konstant C. Nagu juba öeldud, siis ajanihkega seda selgitada ei saa, 5m/s kiiruste erinevus laevade puhul annab üliüli väikse ajanihke. Samuti ei saa seda selgitada pikkuse kokkutõmbumisega, sest see on samuti 5m/s kiiruste erinevuse korral üliüli pisike. Kordan veelkord, madalatel kiirustel kehtib ju praktiliselt klassikaline füüsika.
Et misasi see siis on, mispärast mõlemad laeva kaptenid mõõdavad valguse kiiruseks oma laeva suhtes konstant C? Konkreetselt selgitust palun.
