Enne elektriautot oli mul CNG, ehk maagaasiga sõitev auto. Seal oli ka tanklas valida, kas tahad rohegaasi, või tavalist. Valisin alati rohegaasi, kuigi selle kilo oli 10 senti kallim. Kas autosse läks siis ainult rohegaas? Muidugi mitte, täpselt sama gaasimolekul läks. Vahe oli aga selles, kellele takimise eest raha laekub. Tanklas rohegaasi valides läks raha valdavalt kohalikele tootjatele, valides aga tavalise maagaasi, Putinile. Sama lugu on selle elektripaketiga. Pigem maksan pisut(vabatahtlikult) rohkem ja toetan taastuvenergia tootjaid. Ja siis on veel ka selline asi: https://rohesert.ee/et
Ka minul on selle Mati & Sergei autotöökojaga suuri probleeme. Nad ju lausa petavad teadlikult kliente. Ma viisin auto sinna parandusse mootori õlilekke pärast. Esmane pakkumine oli ca 1700 euri. Kui töö valmis said, siis öeldi maksumuseks hoopiski ca 2300 euri. Maksin selle summa ära, aga peagi paraku selgus, et õlileke on mootoris endine. Kui selle kohta aru pärisin, siis esmalt nad rääkisid kõigest muust, aga lõpuks mainisid, et vaadaku ma allkirjastatud n.n arvet, mis tegelikult kandis nime töökorraldus, et seal ei ole töö eesmärk õlilekke kõrvaldamine. Tuli välja, et nad olid esialgse töökorralduse täiesti ümber teinud ja muutnud seal ka töö eesmärgi ära. Meili on aga mul ka olemas varasem töökorraldus, kus oli ka õige töö eesmärk kirjas. Ühesõnaga, kui nad nägid, et õlileke ei saanudki kõrvaldatud, siis nad võltsisid töökorraldust ja lükkasid selle mulle ette allkirjastamiseks, et justkui nagu oleks see arve, mille peab auto kättesaamiseks allkirjastama.
Andsin selle asja juba Tarbijakaitsesse ja kui nad sealt tulevat otsust ei täida, siis lähen kindlasti sellega ka kohtusse.
See oli veel lühikirjeldus kõigest sellest mis nad korraldasid - EI SOOVITA KELLELEGI!
Teema tuleneb asjaolust et osad inimesed satuvad kasutusliisingu ajal suurde ärevusse, sest tegu ju panga varaga ning peab ikka eriti hästi ümber käima nii et ei julge vaata et sõitagi ega sisse istuda. Ehk siis järgnev kirjatükk sellest mida pank Sinu ostetud autost liisingu ajal arvab?
Lühike vastus, et ei arva suurt miskit. Nende jaoks on see masin vaid number kusagil tabelis. Neid huvitab raha. Kuniks on liisinugmaksed tasutud ja nende kasum intressi näol laekub asrvele, on nemad õnnelikud ja milline see reaalne vara selle raha summa taga on, ei morjenda neid ülemäära.
Pank kaitseb oma huvisid läbi kohustusliku kaskokindlustuse, mis siis peaks tagama, et vara väärtus võiks säilida seal kusagil liisingulepingu hetke jääkväärtuse kandis ning et nemad suurelt vastu püksa ei saaks.
Olen viimase 22 aasta jooksul neli autot ostnud ning kõik kasutusliisinguga. Paljudel on arvamus et kasutusliising tähendab ainult ühte asja - peale perioodi lõppu jääd autost ilma. Seetõttu valitakse tihti kapitalirent, et ikka auto lõpuks endale jääks. Tegelikult on ka kasutusliiisingu puhul kõik variandid saadaval ning soovin jagada mõningaid kogemusi.
Kasutusliising on atraktiivne just seetõttu et ei pea laenuperioodi ajal kogu auto väärtust ära tasuma. Kui veel juurde panna mõõdukas sissemakse võib kuumakse saada mõnusalt väikeseks. Ütleme kui auto maksab 40k, maksta sisse 25% ehk 10k, jääkväärtus on 35% ehk 14k liisingusse jääb summa 40-10-14 = 26k.
Nagu öeldud siis panka ei huvita mis sellest varast laenuperioodi jooksul saab. Ei tule keegi üle lugema mõlke ja kriime mis auto saanud on vahe peal. Küsimus tekib liisingu lõppemisel ning sealgi on ainult üks juht, kus auto reaalne seisukord oluliseks saab. Räägime ennem need teised võimalused ära.
Kui liising hakkab lõppemna, siis saadab pank kirja, et mida soovib liisnguvõtja edasi teha? Saadaval on kolm võimalust:
- tasuda laenu jääkväärtus ning saada seeläbi pangalt auto enda nimele. Pank saadab arve, tasute ära, pank algatab omanikuvahetuse, lähete Transpordiametisse ja saate uue tehnopassi ja ongi kõik. Mitte kedagi ei huvita millises seisus auto on.
- pikendada laenuperioodi asendades kasutusliising kapitalirendiga ehk vormistatakse laen mille jooksul maksate kogu liisingujäägi ära. Peale viimase makse tasumist rakendub sama asi mis oli eelmises punktis: pank alustab omanikuvahetuse ja teie saate uue tehnopassi ja asi korras. Taas ei huvita kedagi auto seisukord ja keegi ei tule autot isegi vaatama.
- Müüte auto tagasi lepingus näidatud osapoolele. Siin mul endal kogemused puuduvad aga sisuliselt peaks asi välja nägema nii, et lähete ostja juurde, see vaatab masina üle ja teeb hindamisakti ja kui selle aktil on number väiksem kui lepingu jääk siis tuleb omast taskust juurde maksta. Paanka huvitab see, et liisingujääk saaks tasutud. Nende jaoks pole vahet kas see raha tuleb tagasiostu summast või teie taskust. Kui arve makstud siis oletegi autost lahti. See on siis üks nendest olukordadest, kus auto reaalne tehniline seisukord hakkab rolli mängima ja hinda kujundama. Siin loeb ka kilometraaž kuna kasutusliisingu puhul paneb pank läbisõidupiirangu mille ületamisel peab trahvi maksma. Aga see rakendub ainult siis kui püüate sõiduki tagasi müüa.
Lisaks on levinud arusaam, et kasutusliisngu tõttu olete kogu liisinguperioodi sunnitud selle autoga sõitma. See arusaam on väär. Absoluutselt igal hetkel võite oma autole ostja leida. Näiteks leidsite ägedama auto ja soovite seda omale osta. Uue auto müüja võib olla huvitatud teie olemasoleva liisinguvara omandamisest. Taaskord tehakse hindamisakt ja kui ostusumma on väiksem hetke liisnguväärtusest siis tuleb vahe oma taskust kinni maksta. Kui on suurem, siis saab vahet kasutada uue auto sissemaksuks.
Lõpuks on võimalus kasutusliisingut ka ennetähtaegselt lõpetada. Teete pangale vastava avalduse, pank saadab arve, maksate arve ära ja läheb taas käima omanikuvahetuse protsess. Taaskord panka ei huvita vara seisukord, loeb ainult raha ehk arve maksmine.
Oma neljast autost olen kaks tükki omandanud kasutusliisingu perioodi lõppedes lepingu pikendamise teel. Ühe olen jääkväärtusega perioodi lõppedes välja ostnud ning ühe olen ennetähtaegselt välja ostnud kuna võimalusi oli ning tundus tobe pangale igakuiselt intressi maksta. Lisaks häiris isiklikult see läbisõidupiirangu punkt.
Tore oleks kuulda inimeste kogemusi kasutusliisingu lõppedes auto tagasimüügi üritustest ja kuidas need hindamised on õnnestunud? Kas olete saanud ootuspärase summa või on väärtus hinnatud ka allapoole liisingujääki ja on olnud vaja masinast lahti saamiseks ise juurde maksta?
Hea Kärss, võttes kinni Teie viimasest lausest, et pole kasu, siis postituse autor ütleb ju, et see on mõnusam auto, kui BMW X7. Miks ei või sõita mugava autoga?
Pealegi kui see isik läbib enamus km (32000, millest 3 eurotrippi) kodulaadimisega, siis on ikka tema jaoks väga soodne.
Pealegi, kui Teile meeldib kuskil Saks külakeses šitslì süüa ja kohalikega suhelda, siis selle ajaga laeb isegi 50kW laadija aku täis.
Oman käesoleva aasta jaanuarist pistikhübriid Tiguani ning tänaseks sellega läbitud üle 16 000 km. Ma ei saa eriti vinguda selle rajaabilise üle, minu arust töötab täitsa OK (kui jooned olemas). Proovisin ka varianti, et lasin tal endal sõita joonte vahel. Paari-kolmesaja meetri pealt hakkas pahandama ning ca 400 m pealt tõmbas veidi tee äärde, jäi ohutulede vilkudes seisma. Ma pigem avaldaks rahulolematust kaarti jälgiva püsikiiruse hoidja üle. Seda saab küll välja lülitada aga mingi perioodi tagant (ca 3 kuud) lülitab ise tagasi sisse. Kuna meie piirkonna kaardid on nagu on, siis suht nõme kui 90 alas äkki avastab, et kaardil 70 ja aeglustab suht agresiivselt. Seda saab õnneks nii välja lülitada, et iga käivitamisega ei aktiviseeru. Mis puutub tulede ja kojameeste ühel kangil olemisest, siis sellega harjub kiirelt. Kuna minu autol maatriks-LED tuled, siis teeb ta ise tuledega kõik. Kui vaja lülitab sisse, kui vaja hoiab vastu tulevaid autosid nn.tumedas laigus neid pimestamata. Mina ei tee tuledega midagi. Hooldevälp on 30 000 km või 2 aastat. Mina lasin õlivahetuse teha 15 000 peal ja plaanin seda teha korra aastas või 15 000 tagant.
Parimat soovides,
Sõidan Nissaniga ning selle rajahoidja suutis väga edukalt üleni mustal asfaldil ilma joonteta uuel teel rada ette kujutada ning käed vabalt sõita. Isegi hoidis kenasti paremale poole ja keeras teega kaasa aga minu jaoks veidi hirmus nii et lülitasin välja ja sõitsin käsitsi edasi. Samas sellel samal Nissanil, mis on toodetud Inglismaal, on igal käivitusel vaja nõustuda sellega et ekraanil olevad teenused töötlevad andmeid mis läheb EU seadustiku alla - see GDPR. Ja nii iga kord kui käima paned. Lihtsalt ekraan kaetakse tekstiga ja muidu midagi teha ei saa kui OK ei vajuta. Eks need asjad ole kusagil rangetes EU regulatsioonidels kirjas.
Rinnakompress ei ole vist Volkari menüüga erit kursis - et teha see üks vajutus ekraanil, tuleb menüüs esmalt selle kohani jõuda.
Ning miks ma peaksin iga kord veel korra millegist keelduma, mida ma ei taha, kui see võiks juba korra ollagi nii, nagu ma tahan?
Pealegi, kaabliga menüüsse minnes, ei pea menüüd mingil erilisel viisil kirjutama hakkama. Piisab ainult "linnukesest" määratud kohal, ning masin on alates sellest võimeline antud käsklust meelde jätma,a miks see tehasest välja tulnuna võimalik pole, saagi aru...
Rajaleidjal läks ka siis kuul kokku, kui olid käimas teetööd ning maha oli kriitseldatud ajutised, kollased jooned - tahtis vägisi hoida valgete joonte suunda, kuigi liiklus pidi kollaste järgi joonduma.
Pisut OT:
Kunagi sain kasutada üht KIAt, mille rajaabiline oli nii jäik, et üle joone sõita ei saanudki. Keera, kui jõuliselt tahad, üle joone ei saa, punkt. Jah, esmalt paned suuna sisse ja siis said, ilma suunata mitte. Kuna tegemist oli ajutise rendimasinaga ja tollal KIAga väga kursis polnud, võtsin menüü ette ja üritasin kohta leida, kust seda abilist sättida v välja lülida - ei leidnud. Ja mõtsin, et kui tuleb olukord, kus vaja kiirreageerimisel üle joone sõita, a kuram, ei saa - masin hoiab vastu... Ja kus sa siis seda aega leiad, et veel suunda krabada...?!
OT:
Vat sellest ei saa ma aru, et milleks postitustes minna sildistamisega nö isiklikuks: "Connor on natuke uhhuu vist."
Milleks siuke suhtlus vajalik on? Kas see, et ma Kodiaqi mainitud abilist maha tegin, tegi su meele minu suhtes mõrudaks?
OT lõpp
Just nagu fdghfgh ütles, kujutas Passat (minu jaoks) liig tihti neid jooni ette ja reguleeris seal, kus poleks old miskit vajadust.
Ära kompress väga erutu, asi selles ongi, et ta kujutab need jooned endale ette- kui tal väga vaja, siis ta ka leiab need. Kasvõi vastassuuna lapitud asfalt, mis on teise tooniga, võib tema jaoks joon olla. Erinevatel tootjatel on need erineva tundlikkusega, volksuga proovinud ei ole, aga mõnel teisel on ta tundetum, teisel jälle justnimelt leiab kasvõi selle erineva asfalditooni ja reageerib. Taoline elektroonika on ses mõttes suht loll- talle on mingid parameetrid sisse progetud ja nende põhjal ta tegutsebki.
Connor on natuke uhhuu vist. Mis sa arvad, mille järgi rajahoidja töötab? Just nimelt joonte järgi. Kuskil kolkateel, kus jooni pole või on kulunud, ei saagi see süsteem töötada ju. Samamoodi mudasel või lumisel teel (kui jooni pole näha, ei reageeri see üldse). Uuematel autodel korralike joonte korral töötab see süsteem ilusti. Ja kui see ei meeldi, saab selle alati välja lülitada. See, et ta alati käivitades aktiivne on..jube probleem, turvarihma ju kinnitad sõitu alustades, asi see üks vajutus ekraanil veel teha pole.
No eks see kasutusjuht sul on miski mida autotootj pole ette näinud. Rajaleidja mõldud ikka selleks et saaks vähe mugavamalt Tartus Tallinnasse mööda trassi kulgeda. Seal võiks suuta auto ennast ise joonte vahel hoida ja kiiruseid jälgida.
Naisel Kodiaq tööauto ja ei mingit ilus ses rajaleidjas (just nimelt leidja), kus külavahe teel hakkab sirgel teel, sirgelt sõites laamendama ja regullima, et (omaarust) vältida teelt väljasõitu.
Passati jooneabiline oli vaat, et samasugune, kus tol samal külavahelisel teel teatab, et jooni pole ja tema oma tööd teha ei saa. Jah, märkan isegi, et jooni pole.
Talve lõpp, sama tee, kus lumi oli kinni sõidetud ning päike oli pisut juba sõidujälge osaliselt lahti sulatanud. Rajaleidjal oli too olukord ikka ütlemata teguderohke, kus üritas päästa kord sõidujäljes sõites, kord jäljest väljas sõites. Ja kõrval oli maapind valge, täpsemalt arusaamata, kus lõppeb tee ning kust algab põld.
pigem minnakse odava hinna õnge ja keskmisest odavam turuhind ei ole niisama pandud - vaja kiiresti leida vaene lollike, et saastast lahti saada.
Osta.ee pakkumisi on huvitav jälgida, kus enne lõppu hakkavad toimetama hinna ülepakkujad, kes on reeglina ühed ja samad nimed.
Nagu mingi oma jopede punt. Muide sellel eelnimet tegelasel oli ka poeg aktiivne autoärikas, aga teise firma nimega ehk siis keeruta kuidas tahad, aga raha jäi perekonda!
Minu meelest on rumalus juba pandeemia mõõtmed võtnud. Vaata, kuhu tahad. Lüpstakse nii enne kui peale lõunat. Ja tasuta lõunaid ei ole. VÕTKE AUTOT OSTES SPETSIALIST KAASA, see pole ju nii kallis ja raske. Rimakas on tuvastatav kiiresti, teinekord isegi paari minutiga.
See rajaleidja on Passatil täitsa alles, aimult selle vahega, et nüüd suudab masin minu soovi meelde jätta.
Mingeid muid turvavidinaid ära ei killitud või muudetud.
Selline nn. tuuning ei sobi nimetada tuuninguks. Omaniku rahvuse omapära. Omaarvates on tegija, hirmus naistemees pealekauba. Mida siin ilusaks nimetate?
