Acceleristas jäi silma artikkel
"Alexela tõi kahes tanklas müügile 85% etanoolisisaldusega ehk E85 kütuse. Tallinnas saab seda Pääsküla ning Tartus F. Tuglase teenindusjaamas." https://accelerista.com/uudis/paevakajaline/muugile-saabus-e
85/
Nüüd saavad need, kes tavakütusega näite korda ei saa, enne TÜV minekut 1/2...1/3 peale võtta. Ei tohi ainult unustada pärast pärisbensiini juurde võtta :-)
Talvel bensukulu 12-15 sajale, suvel 7-10 sajale. *
Rida kadus vahelt ära. Mõeldud oli nii:
Talvel bensukulu 12-15 sajale, suvel kombineeritud kulu koos linnas käimistega 7-10 sajale. Ainult tööl käies seda lühikest otsa sõites on 11-13 sajale kulu suvel.
Siinkohal läheb teema taas lappama nagu iga taolise teema puhul- inimene ise ka ei tea, mida tahab. Esmalt põeb lagunemise osas, siis vaatab suvalisi diisleid, milledesse on kindlad probleemid juba tehases kodeeritud, siis on õnnelik, et täislaks lisasid nagu pool elu möödukski autos... Ca 5000km jooksul aastas peab auto pakkuma mingeid enneolematuid emotsioone? Enamuse ajast seisab see 10-12K maksev käru niisama õue peal ja ainus emotsioon on tema vaatamine.
Toyota Auris - mitte midagi erilist, väike ja emotsioonitu taburett, millel tagaistmel eriti vähe ruumi (oleneb, kas keegi seal üldse kaasa sõidab, mina löön sisse-välja istudes lihtsalt pea vastu ukse kohal olevat posti ära + põlved on iseenda seljas kui esiiste minujärgi paigas), lisaks maanteel mürarikas ja siiski reaalne kütusekulu on liialt suur nii maanteel kui linnas (isegi kui on hübriid variant näiteks). Jah, töökindel, kuid Eesti autod vaikselt mädanevad, miinuseks juhitavus maanteel/salong/müra/kütusekulu. Umbes sama nagu Subaru või Mazdad kütusekulu osas (bensiin).
Volvo V40- mitte midagi erilist, samuti väike, kuid mingit emotsiooni isegi tekitab. Tagaistmel samuti hästi vähe ruumi. Pagasiruum pisike. Bensukaid ei tea, aga diislitel kütusekulu mõistlik kui pigem ei sobi linnakasutusse oma dpfi pärast, mis umbe läheb (ja nii enamikel diislitel). Sõita igast asendist mõnus, müratase ok, üldiselt töökindel, ukselukud jms jamavad uutel V60/V90/XC60/XC90 mudelitel aastast 2015+ (olenevalt nende mudelite tootmisaastast).
VW Golf on hea alternatiiv. Veidi suurem kui Volvo tagaistmel. Muus osas suht sama.
Eks neid marke ole veel, mille hulgast valida.
Ma küsiks küsimuse, see 5000 km aastas - kas see on igapäevane 1-3km otsa (ala auto mootor käib healjuhul 5-10 minutit max) sõitmine või auto seisab ja sellega sõidetakse 10+km otsa? Sest esimese jaoks tänapäevane diisel ei sobi - DPF mured. Samuti ei sobi täitsa uutest autodest (räägin 2022 ja peale) ka bensukad - GPF mured + akud surevad maha kui auto pikemalt seisab. Vahepealsed bensukad on ok.
Ning teine asi on ruumikus pagasiruumis või tagaistmel - on neid vaja ehk peaks olema mingi gramm suurem auto või pole neid vaja ning piisab neist eelpool mainitud väikeautodest/luukpäradest?
Mul omal pereliige sõidab eelmise kümnendi suurema autom. bensukaga aastas vast 3000-5000 km vaid. Ongi tööle minnes ots on 4 km pikk ja auto käib vaid 5 minutit. Talvel sama ots koos auto soojendamisega u 15-20min auto käib.
Talvel bensukulu 12-15 sajale, suvel 7-10 sajale. Tehasekulu oli vist 6 maanteel ja 10 linnas. Pikemad otsad tulevad vaid siis, kui autot kasutab pikemalt kuskile teise linna sõitmiseks või suurlinnas arsti juures käimiseks vms.
Laias laastus tahan öelda, et ideaalset autot pole olemas. Kuskilt tuleb alati lõivu maksta (mugavus, suurus, tehniline pool, tehnilised probleemid, madal kütusekulu vs suur kütusekulu, DPF / EGR jms 3 tähelised süsteemid ei tööta või on umbes jne). Tuleb paika panna, mis on täpselt oluline ning auto valida vastavalt sellele, kus see 90% ajast hakkab sõitma. Pole mõtet näiteks võtta suurt universaalkerega autot, et äkki tekib soov 2 aasta jooksul 1x külmkappi/pliiti/pesumasinat/boilerit vedada, millel enamus ajast on pagasiruum tühi ja healjuhul avad paar korda aastas üldse tagaluuki.
miks sa üldse diisleid vaatad kui sul nii väiksed läbisõidud?
Või on sul tõesti vaja käru vedada sageli?
Mul endal on 1,2TSI automaadiga ja on väga mõnus mootor ja auto.
VW saab seda mugavamat autot.
Mazda 3 või 6 ei meeldi? Neil vabalthingavad bensukad peaksid väga töökindlad olema.
Autodel erinevad varustustasemed ka ja kõrgemad tasemed on peenemad.
Ja teine oluline fakt, millele millegipärast tähelepanu ei pöörata, on lepingust ( Transpordiameti ja firma vahel) tulenevad kohustused:
• majandus- ja taristuministri 14.12.2017 määruse nr 71 „Tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest võetava tasu piirmäärad” (edaspidi „Määrus 4”),
4. TEOSTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
.
4.13. Teostaja kohustub välja töötama ülevaatuse hinnakirja lähtudes Määrusest 4. Teostaja kohustub tagama, et sõidukit ülevaatusele esitada soovijal oleks võimalus nimetatud hinnakirjaga tutvuda
Üks näide veel. Mistahes tootja Stellantise kaubik(sõltumata mootori võimsusest ja istmete arvust) on enam kui 5 korda odavam osta kui Suzuki Jimny(346/4856). VW Multivan on 3 korda odavam osta Suzukist. Numbrid leidsin netist ja mudelid hetkel aktuaalsed.
Muidugi Cayenne tulemused on klassiväärilised: 800/ 10000.
"Parallax is a displacement or difference in the apparent position of an object viewed along two different lines of sight and is measured by the angle or half-angle of inclination between those two lines.[1][2] Due to foreshortening, nearby objects show a larger parallax than farther objects, so parallax can be used to determine distances."
Selleks , et tähtede "parralax"-i tänapäevaste vahenditega mõõta, kasutati väidetavalt satelliidil olevat teleskoopi:
Tsitaat:
"Observationally, the objective was to provide the positions, parallaxes, and annual proper motions for some 100,000 stars with an unprecedented accuracy of 0.002 arcseconds, a target in practice eventually surpassed by a factor of two.
Hipparcos and Tycho Catalogues are the primary products of ESA’s (the European Space Agency’s) astrometric mission, Hipparcos. The satellite, which operated for four years, returned high quality scientific data from November 1989 to March 1993."
"As a matter of fact, about half the average values of the parallax angles in the Tycho Catalogue turn out to be negative! The parallax angle, which is one of the angles of a triangle, is positive by definition."
Küsitavusi tekitas ka Gorettile väidetav mõõtmistäpsus:
Tsitaat:
"The Hipparcos Catalogue stars, about 118,000 stars, are a choice from the over 2,000,000 stars of the Tycho Catalogue. As regards the data concerning the same stars, the main difference between the two catalogues lies in the measurement errors, which in the Hipparcos Catalogue are smaller by about fifty times. I
cannot understand how it was possible to have such small errors (i. e. uncertainties of the order of one milliarcsecond) when the typical error of a telescope with a diameter of 20-25 cm is comprised between 20 and 80 milliarcseconds (see the Tycho Catalogue). When averaging many parallax angles of a star, the measurement error of the average (root-mean-square error) cannot be smaller than the average of the errors (absolute values) of the single angles."
Heakene küll, aga suurem probleem on selles, et mõõdetud tähtede "parralax" ei saa olla negatiivne heliotsentrilise mudeli puhul. Selles on põhiprobleem.
Teate kuidas peavool üritab vastukäivaid mõõtmistulemusi vaiba alla pühkida.
Tsitaat on siin:
If you have a list of parallaxes of very distant objects, so that their parallaxes are on average much smaller than your limit of detection, then the errors of parallax are distributed normally, with a bell-shaped curve plotting the likely distribution of values around a mean of nearly zero. Hence we expect there to be approximately half of those published parallaxes with values less than zero and half with values more. Negative values are unphysical, but form the part of the statistical distribution of values that happen to lie below zero when the mean is close to zero."
Ehk siis abi otsitakse statistikast, nimelt Belli kõverast. Väidetavalt need pool mõõtmistulemustest, mis jäävad negatiivse poole peale, on siis ebafüüsilised tulemused.
Küsimus tekib siis muidugi, et kui nii lõdvalt võib pooled mõõtmistulemused vaiba alla pühkida, siis mis annab õiguse teist poolt üldse kasutada. Kõik need mõõtmistulemused tuleks selle loogika järgi ju prügikasti visata:)
Üks tsitaat ka ühelt geotsentristilt sellesama kalevialla pühkimise kohta:
"I believe that conventional astronomical community are in open fraud because they completely ignore negative parallax readings, explaining them away as measurement errors, at the same time as they happily use positive parallax readings to ‘prove’ their theories in opposition to geocentrism. That is intellectual skulduggery of the worst kind in my view and is basically a lie. If negative parallax readings are ‘errors’
then what cause do we have to assume that positive parallax readings are not themselves also ‘errors’.
The Hipparcos satellite recorded that 50% of the parallax readings were negative which is not possible. In one of the biggest cover ups in scientic history the readings were ‘adjusted’ (or I would call it cooked) to make them all positive."
Kokkuvõtvalt siis me näeme, kuidas mängitakse mõõtmistulemustega, et oma agendat läbi suruda. Ebasobiv lükatakse lihtsalt kalevi alla ja tehakse nägu , et seda pole olnud. Aga kõik sobiv läheb kohe käiku, mille pealt saab jutlustada oma agendat.
See olematu haagise mass tuleb CVT kastist - normaalsel Aurisel on haagise lubatud massid "mõistlikud" (nii väikese auto kohta) @Kärss
Piduriga haagis: 1000 kg, pidurita haagis: 450 kg
Lisaks veel selle mõtte, et kui ülevaataja hakkab kõiki vigaseid autosid korrasolevaiks vormistama, öeldes omanikule vaid, et mine nüüd ja paranda ära, siis mis ülevaatusest me üldse rääkida saame?
Enne ülevaatust on võimalik autot kontrollida kusiganes- suvalises töökojas või kasvõi üv punktis endas, öeldes ülevaatajale, et tehke alguses tehniline kontroll ja siis sõltub, kas jätkame ülevaatusega või sõidan remonti. See, et omanik väidab, et hoiab auto alati ideaalses korras, ei ole ülevaataja jaoks põhjendus- teinud siis auto enne ülevaatusele tulekut korda, mitte ära roni sinna logisevate juppidega. Mõnede jaoks on üv ikka veel nagu karistusasutus- no miks ta kiusab mind kui auto on ju muidu täitsa kobe.
Samahästi võid perearsti kiruda, et ma ei tunne ennnast üldse haigena, aga miks sa tegid sellised vereanalüüsid, mis sunnivad mind nüüd tablette võtma.
Eesti inimene selline tuim tükk, et on rahul vist olukorraga ja lepib kõigega, ei ole näha, et keegi oleks avalikult kurtnud. Saksamaal kui kebabi prae hind (kebab + friikad + salat) hind hakkas üles liikuma, siis rahvas pole üldse rahul:
Tänud kõikidele vastuste eest.
Käisin eile selle Aurise universaaliga sõitmas ja .. kuigi kõik oli justkui okei, põhja all küll mingi sada erinevat katet kergelt võdisesid ja logisesid, aga suuremat roostet ei paistnud, auto üldjoontes toimis nagu peab, möödasõidud ei olnud selle väikse turbomootori jaoks ka suurematel kiirustel probleem, siis .. ei tekkinud justkui päris seda tunnet, et tahaks sellega igapäevaselt sõita. Saan aru, et tegemist on alumise keskklassiga, kuid kõik kokku jättis ootamatult odava mulje, roolivõim tundus olevat maanteesõidul üledimensioneeritud, sestap, kuigi linnas väikse sõrmega kruttides rool mugav, tundus suurel kiirusel sõites auto teel kergelt ebakindel, arvestatav müratase nagu siin mainitud, sõidu ajal iga ebatasasus tagumiku all üsna hästi tunda, uksed lähevad kinni vana nullviie soundiga ja kuigi nupud/menüüd/funktsioonid kõik mõnusalt mugavad ja lihtsad, siis eraldi äramärkimist väärib muidugi see kuulus Toyota udune ja haleda kujunduse-funksionaalsusega lcd-ekraan .. Sõitsin umbes 60 kilomeetrit, suuremalt jaolt maanteel, viienda-kuuenda käiguga ja parim bensukulu, mida kompuuter näitas, oli 5,7, linnas llikus kesmise näidik 8+ liitri kandis. Ühesõnaga, ei avaldanud mulje. Natuke nagu Ida-Euroopa taksojuhi auto.
Niipalju oli eilsest Toyota tutvumistuurist siiski kasu, et valikusse lisandus:
Volkswagen Golf Variant universaal, Sakasamaa-Eesti ajalooga
(2018 / 2,0 l diisel / 110 kw / läbisõit 150 000 (4½ l /100) / üle keskmise palju lisasid / hind € 12 000)
Inimese moodi ei saa, sest seadus vajab täitmist ja kui ei täida, saab tema vastu pead. Ülevaatus ongi selleks, et auto vead üles leida. Kuu aega saad ju sõita ning viga parandada.
Deusi jutt on juba rohkem reaalsele elule vastav. 10km võid ju oma 1,5 tonnist käru või haagissuvilat vedada, aga see ei tähenda, et selline lidrune auto selleks otstarbeks projekteeritud on. Ja käikudega on see teema, et maanteel ei sõideta 4 v 5 käiguga pöörded põhjas, maanteel on vaja maanteekiirust ja seda võimaldavat autot.
Sarnaselt Deusile oli mul kunagi 55kw W124 taga kõrge tendiga rendihaagis ja max kiiruseks sain 70.
Aga nagu ikka, läheb teema kõvasti teemast välja :)
Neeh, mul sama teema oli A4 1.6 dislaga, 96 aasta elukas. Kandilise järelkäruga üle 80 ei läinud ja kulu kah üle kümbi.
Tänapäevastest lidrustest, siis nendega jäi jänni juba auto kui oli peaaegu täislastis, kallakust ülesse pidi käike alla raiuma. Käru sai nensega aind linna vahel sikutada. Kui vanasti oli 2.0 selline mehisem mootor juba 1.6 kõrval, siis tänapäeval alla 1.4 või 1.5 turboka väga ei taha võtta, need pisimootorid ongi aind perse vedamiseks, mitte töö tegemiseks.
Kuldreegel siiski on, et mootor on säästlik kuni turbot taga pole, pöörleb turbo, läheb ka kütust rohkem. (Jah, ma tean kasutegur ja bla bla, pole vaja targutada, rohkem on rohkem!)
See teema pole õige koht selle arutelu jätkamiseks, aga käru ei veeta 6. käiguga:) Autot koormava (vahet pole, kas täismassi või tuuletakistuse) haagise puhul ka mitte 5. käiguga. St 4ndaga oleks olnud tõenäoliselt kõige ökonoomsem, sest nii neid mootoreid ECU poolt juhitakse. Mikromootoritel ongi kuluvahe tuntav, sest "labidaga kütust peale" andes (segu rikkamaks keerates) need mikromootorid just ellu jäävadki. Kuluvahe tuleb juba üksi vs kogu perega sõitmisest. Ainult et selleks, et teha aegajalt ca 10km otsasid mingi suurema/raskema käruga, kärab see lirune küll, ka poole suurema kuluga. Maateedel, kus liiklusvoolust pole juttugi, pole ju probleemi sõita ka 100 asemel 50-ga ja nautida haagisega sarnast kulu, kui tühja autoga 100-ga sõites. Sellepärast üldse küsisingi, et mida teema alustaja vajab? Seda pole siiani välja lugenud, et ta vajaks DPF-i:))
Ma käisin aastaid helgi tee omas, omanik see vanem kiilaspäine/siili soenguga mees kellel korter seal samas majas teisel korrusel. Peale viimast läbikukkumist ka sinna enam ei lähe. Korduse eest küsiti 10€. Tundub, et neil nüüd korduse kvooti vaja täis saada või soovivad 10€ lisa teenida. Varem sellist pilli lõhki ajamist seal polnud. Läbi kukutamise põhjus: Vedrustus.: Kuulliigendis on lõtk. - ees parem alumine tagumine šarniir
Ma oma auto hoian alati tip top korras, öelnud siis inimese moodi et kuskil mingi väike lõtk ja vahetage ära. Ühtegi kolksu salongi kuulda polnud.
Kohati tundub, et ma olen siin üks vähestest, kes vajab autodelt rohkemat, kui ainult oma p3rse ringisõidutamist. Lihtsalt "ringisõitmisele" kuni 4-5 inimesega on ka praegustes maksuversioonides jäetud üksjagu taskukohaseid alternatiive (Cayenne asemel Tiguan ja Panamera asemel Panda). Kõik läheb lootusetult rappa alles siis, kui on vaja midagi enamat. Olgu selleks siis lasterikas pere (sh kui elatakse koos nt hooldust/transporti vajavate (vana)vanematega), tuleb vedada midagi, kasvõi küttepuid igaks talveks, elatakse linnast väljas olematu teedehooldusega kohas vms. Selliste inimeste jaoks ei olegi olemas legaalseid taskukohaseid alternatiive ka siis, kui sellise autoga on vaja teha ainult 10 sõitu aastas (st tervikuna olematu keskkonnakoormus, kuid maksu nõutakse terve aasta eest).
Toon praegu labase näite, tavaline 10a vana pereauto, universaalkerega Toyota Auris, mille heitmed on igati eeskujulikud ja mis rahuldab ummikutes istuda soovijate vajadusi piisavalt. Üks sõber lasi hiljuti sellele veokonksu paigaldada ja alles pärast avastas, et sellisele autole tohib panna sappa sisuliselt tühja piduritega (või ka piduriteta) haagise, kuna haagise mass ei tohi ületada 345kg!! Lisaks on tegemist nii madala autoga, et sellel oleks esimese talvega maal esistange ribadeks (nagu endal just juhtus because of jäised roopad asfaltteel). Siin üks analoogiline: https://www.auto24.ee/soidukid/4013339
St see probleem on kirjutatud sisse CO2 nõudmistesse - kui auto oleks kõrgem, raskem, võimekam jne, siis nende CO2 heide on alati oluliselt suurem. See kehtib vist kõigi moodsama ajastu mudelite kohta, mida müüakse sama tehnikaga, kuid erineva kõrgusega, suurema kandevõimega, rohkemate istekohtadega vms. Mis pole ka iseenesest vale, sest raskema/kõrgema auto (st koormatuna) süsinikuheide ongi suurem. Veel suurem vahe tuleb sisse näiteks kiirusest (sh tuuletakistus, mis suureneb kiirusega eksponentsiaalselt!). St kasutajast sõltub see nagunii rohkem kui tootja andmetest, aga maksutamise aluseks võetakse ainult tootja andmed.
Kaudselt soosib see kõik just neid autosid, mida kasutatakse inimeste vedamiseks ja paneb lisakoormise neile, kellel ON VAJA vedada midagi, mis sülle enam ei mahu. Loomulikult on kõige soodsam just väikeauto, ehk siis linnaauto, mida saavad kasutada ainult need, kellel on ühistranspordina alternatiiv juba olemas...
///kui lüüakse kirves selga,siis hakkavad inimesed alternatiive otsima.hobikad lähevad kindlasti soome,või läti registrisse.///
See on kõige hullem üldse, et isegi, kui rakendub kõige positiivsem stsenaarium, mille järgi mõistetakse Lehtme süüdi ning võetakse erakonnalt tema häälte abil saadud mandaadid ning kuulutatakse valetamise abil võimu haaranud idavedusid toetav erakond tervikuna kuritegelikuks organisatisooniks, nii et automaks jääb täielikult ära, on juba praeguseks rännanud riigist jäädavalt välja arvestatav hulk autoajalugu. St kahju on juba sündinud. Selline kahju, mida ei saa enam parandada sellega, et seda kahju põhjustajate isiklikust varast välja nõuda. Ainus lootus, et paljud on veel äraootaval seisukohal, et juba tekkinud kahjule ehk ei lisandu nii palju uut kahju, kui kultuurihävitajad seni on soovinud.
Üks koht kus võib lollisti valede numbritega vahele jääda on siis kui mõni loll sulle sisse sõidab/ette keerab/tagurdab sisse. Kui kohapeal kaubale ei saada, tulevad võmmid välja ja suure tõenäosusega kontrollivad VIN. Väga tihti seda ei juhtu, aga ca 10 aasta jooksul on pealinnas mulle 2 korda ikka sisse sõidetud (ükskord rihiti parklas masin ära, teinekord tagurdati tõkkepuu mitteavanemisel sisse)
otse loomulikult.kui lüüakse kirves selga,siis hakkavad inimesed alternatiive otsima.hobikad lähevad kindlasti soome,või läti registrisse.pluss igasugune muu sahkerdamine.sahkerdada ei saa ainult liisingumasinatega
Ei tea tõesti mis karakteristikaga su lirused turbokad on, aga mul konkreetne näide enda elust, kus 1,2 puretech oli pesukoti kapoti all, taga 3x1,5m kastiga kerghaagis ja kastis isetehtud "haagissuvila" 50x50 prussikestest tehtud karkass (kõrgus maapinnast mõõtes 2,3m), millel ei olnud veel vineerist seinu ümber, seega tuuletakistuse tekitasid ainult need pulgad. Ja see pirukas ei suutnud kuuenda käiguga midagi vedada, tulin 300km viiendaga ja kiirus ca 80 (et lihtsalt pöördeid vähe allpool hoida) ja tavaline maanteekulu 5,4l asendus sisuliselt 10 liitriga. Pirukas nö soolona oli päris kobe pill, möödasõitudel ja kiirendustel hätta ei jäänud, aga selline pulkadest koosnev koorem, mis koos käruga oli ehk 300kg, oli talle ilmselgelt liiast. Seega 1,5 tonnine haagis võib ju taga olla sel lidrusel, aga millise bensukuluga? Ära nüüd tule rääkima, et kulu jäi samaks ja kiirendusomadused ei muutunud.
