paadimootori synniaasta tuvastamine on päris keerukas vanematel isenditel, ja pealegi markide löikes erinev,algmaterjaliks on alati valmistaja tehase poolt paigaldatud sildike,uuematel kleepekas,kus peal mudel,seerianr. valmistamis maa, peale 95a. valmistatud isenditel peab olema ka ce-kleeps kus on ka vöimsus kw, ja valmistamis aasta, 90% käest myydavatel mootoritel on miskipärast köik sihukesed sildid teadmata kadund,järeldusi tehke ise!!!!
üks on nööriga ja teine starteriga aga kumbki ei käivitu enam? suvel söitsid enam vähem aga nüüd minestasid mölemad ära,säde on korralik,bensu tuleb piale mida krd.-t need vihrid veel tahavad,et käima meelitada???
Elektron süütega on või?Vahest on bensa kehv.Huvitav et mõlemad ei käi enam.Omal oli kunagi seeline asi et plokikaane tihend oli "õhtal".Vaata kas vesi ei tule silindri .Üldiselt kui mootorit "ankruks"tahad kasutada siis oleksin huvitatud neist.:)
Üle kuumeneb sellepärast et veepumba kummist tiivik kulund või katki see asub mootori jalas ülevalpool käigumehanismi.Võta lahti ja vaata järgi käis kuuskant võtmega lahti oli vist 3-4 polti.Käima paned siis peab mootori vasakpoolsest küljest jahutusvesi välja nirisema (allapoole) sinul arvatavasti siis sealt vett ei tule.
sai jah selle va vihriga om 10kond aastat veemootorisporti tehtud. kui see sul kogu aeg käis ja nüüd enam ei, siis kolvirõngad küll nii äkki iseenesest läbi ei kulu. kui säde on ja samasd isegi ei turtsata (viimasel juhul oleks küünlajuhtmed segi aetud) on ehk süüde vale. ka elektoroonikaga on olnud juhuseid. kui näiteks hooratta kiil on ära ja see on ära nihkunud siis jäädki kakkuma samas säde ja köik nagu olemas. plokikaane tihend ära, siis kui sõrmed küünlaavade ees hoiad ja teine tõmbab nööri peaks vesi sõrme otsa tekkima. muidugi raske nii äkki oletada.
ulekuumenemist tekitab aga tihti tõesti see nagu bumwe mainis et tpumbatiivik on kas talvede jooksul seismisega ära kalestunud(surnud - nagu kummi kohta öeldakse) või on kuivkäivitusel kinni kleepunud ja riknenud. pane sundjahutus lisaks kuimuidu ei saa kuigi pole ükski asi ilma põhjuseta tekkinud. sellest peaks ikkagi niisama jagu saama. mul küll oli sundjahutus aga seda 90-100 km se kiiruse juures?!? aga alates 40 km/h peaks siiski abiks olema. esmalt vaata ikka mis tiivikust järel on.
TO paadimiis. üx võimalus on, kui ütled et vett kontrollavast tuleb, et see ei jõua lihtsalt piisavalt silindriteni. kas laseb kusagilt mujalt läbi (enamasti plokikaane tihend) või on miskit saasta täis. ega sa mootori lahtivõtmisest vist ei pääse.
minul on 2 elektron syytega starteriga korralikku VIHRI mootorit mida saab ankruks kasutada,ise panin uue neljataktilise peale,kellel huvi antku teada
+
Milles tegelik probleem on? Starter ei tööta üldse või töötab liiga aeglaselt?
Vanad kahetaktilised on ulmelihtsad asjad, aga omal peab natuke mõistust peas olema. Levinumad probleemid on vaigutükid toitesüsteemis, kehv küünal ja kraburaatori õhulekked.
Esimene jama on seotud kehva bensiiniga, need nätsked vaigutükid tekivad mitmele poole ja ega enne keegi väga sinna sisse vaatagi, kui mõni mõne düüsi ette satub. Praktika näitab, et vähemalt iga 5a järel tuleks karbuss lahti võtta ja puhastada. Eks oleneb kasutatavast bensiinist ja kasutamise sagedusest, keegi teine peab seda tegema vbl ka mitu korda aastas.
Küünlaprobleeme on kõige lihtsam lahendada uue küünlaga, aga kui bensiin on seisnud ja enne ei loksuta, võib kahetaktilisel ka värskema bensiiniga küünla õliseks teha. Vanemad mehed õpetasid, et iga kord uue küünla ostmise asemel (ainult puhastamisest ju ei piisa) on kõige lihtsam küünal puhtaks põletada, niimoodi ligi kümme minutit gaasileegiga, et kõik õlijäägid ära oleks põlenud. Mul on siiani toiminud.
Õhulekked on pigem seisnud mootorite või siis kevadised (üle talve seisnud) mootorite probleemid. Mõnikord piisab karbussi tihendi(te) pingutamisest. Aga kui ei piisa, on kõige lihtsam ise uus tihend asemele lõigata. Mina olen teinud nii, et ühe pinnaga jälg paberile, see läbi koopiamasina, joonistan vajalikud osad juurde (jälg pole reeglina ideaalne), seejärel nõeltega tihendimaterjali peale kinni ja skalpelliga lõikan välja. Mitte ainult paadimootoritel, vaid ka autouunikumidel kipuvad need tihendid maksma tellides alati 50e+ suurusjärgus ja keegi riiulist ei paku, vaid peab veel tellimuse täitmist ootama hakkama. Ise tegemine võtab vähem aega, kui selleks Tallinnasse või lähima postipakiautomaadini sõitmine ja praktika näitab, et pole kusagilt otsast kehvema kvaliteediga.
Sädemest jms oli juba teema algul juttu, ei hakanud ümber kirjutama.
Tihendimaterjalide osas said juba vastuse. Mul on ostetud omal ajal rullidena igasuguseid ja riiulist võtan, millist hetkel vaja läheb. Keset tegemist pilt töölauast on lihtsalt näide, tihend eraldus kolmes osas, paberile kleebitud asi (teine pilt) on see, mis läheb koopiamasinasse (mõnikord ka pindade jäljend ülejoonistatuna). Lihtsalt kui hakkad karbussi puhastama ja tihend katki läheb ning kiire google näitab, et sellise kraburaatori jaoks tihendit PDF-na välja printimiseks ei leia, on niimoodi ise tehes võimalik poole tunni pärast jälle autoga sõita. Oodates ja tellides ja raha tuulde loopides saab võibolla tõesti parema asja, aga paarkümmend aastat isetehtu kestvus pole nüüd kah väga halb ja ega üks ei välista teist, kuid mittesõitev auto ei ole minu silmis auto ja mind häirib, kui masin pole korras. Paadimootorite karbussid on palju lihtsamad, nendega käib sama töö kiiremini, aga see on vist ainus kord, kui nii lihtlabasest nokitsemisest üldse pilte olen teinud. Laske lastel teha, kui ise ei viitsi, esimese klassi kunstiõpetuse tunnid on juba umbes samal tasemel näputöö.